Oma elus me sageli surume teda alla, aga seal on tal tõeline võimsus

Mida veel. Tema ligiolus, nagu videolindil, möödus kogu minu elu. Sa koged Jumala armastust, juubeldad - aga sinu ees mööduvad kõik sinu elatud päevad. Koged Tema armastust, ligiolu, ja äkki – sinu ees on sinu eksimus, andestamata patt. Jumal armastab sind, aga samas on sinu patt. Südametunnistus kõneleb. Ja seda väga uskumatult jõuliselt. Kunagi kirjutas luuletaja Jevtušenko: "Vaiksemalt, südametunnistus, miks sa lärmad. Miks sa lärmad? Rahune!" Oma elus me sageli surume teda alla, aga seal on tal tõeline võimsus. Südametunnistus saab peamiseks jõuks. Kui näed oma pattu, oma eksimust - annad sellele ise hinnangu. Ei Jumal, aga sina ise. Kui sinu eksimused pole kaetud Kristuse verega, kui nad kehtivad, hakkab südametunnistus sind süüdistama. Ja nii võimsalt, et sul pole kohta ei taeva all ega maa all. Oled valmis pugema peitu mistahes prakku, urgu või ahju. Et mitte kogeda Tema valgust, näha Tema silmi. Kuid kõik Kristuse verega kustutatud eksimused ja patud - neid isegi ei meenutata. Jumal heidab need merepõhja. Varem ma ei mõistnud kirjakohta, kus räägiti, et Inimese Poja ilmumisel ütlevad paljud: "Mäed ja künkad, katke meid!” Nüüd ma mõistan, et Jumala ligiolus, Tema armastuses, valguses, armus, Tema rõõmus - kui kõik see puudutab inimest, kellelt leitakse patt - on ta süda lõhkemas. Ta on valmis jooksma kuhu iganes, et põgeneda Jumala lähedusest. Jumal ja patt on kaks eri poolust, mis iialgi kokku ei sobi.

Siis Ta näitas mulle, mida tähendab uskmatuse patt. Ta tõi mu ette pildi minu eelnevast elust, kus kaks emakest, sõites koju õnnistatud jumalateenistuselt, vestlesid minu kuuldes omavahel. Üks ütles, et valud tema maksas kadusid, et ta tunneb end tervena. Teine küsis: "Miks sa ei tänanud Issandat, ei tunnistanud Tema auks?" Ja vastus kõlas: "Kuule, aga mis siis, kui valud tulevad tagasi. Mida ma siis ütlen? Olen ju siis valetunnistaja nii Jumala kui ka inimeste ees.