Uue Testamendi kirjade ülesehitus
Kirjalikus kultuuris on tavaliselt välja kujunenud, kuidas kirju vormistada. See oli nii ka esimesel sajandil pärast Kristust. Vanas Kreekas esines nelja tüüpi kirju, väga ametlikest kuni isiklikeni välja. Uue Testamendi kirjades järgitakse viimast stiili. Kirjade üldine ülesehitus on järgmine:
- Autori nimi, kaasautor ja/või sekretär, kes autori dikteeritud teksti kirja paneb
- Saaja nimi või nimed
- Palve ja kiitus Jumalale
- Kirja kirjutamise põhjus ja taust
- Autori pöördumine lugeja poole (kutsun teid üles, soovitan tungivalt, anun jne)
- Juhised (kuidas autori soovi teoks teha)
- Lõputervitused
Võib öelda, et autori pöördumine lugeja poole on kirja kese. Kõik, mis sellele eelneb, moodustab tausta. Kõik järgnev on selgitus selle kohta, kuidas autori soovituse kohaselt elada. Järgnevalt toome mõned näited autori kesksest pöördumisest ehk murest:
Roomlastele 12:1 - Nüüd, vennad, kutsun ma teid üles Jumala suure halastuse pärast tooma oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks; see olgu teie mõistlik jumalateenistus.
1. Korintlastele 1:10 - Ma kutsun teid üles, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse nime pärast, et te kõik räägiksite ühtviisi ja et teie seas ei oleks lõhesid.
Efeslastele 4:1 - Mina, kes olen vang Kristuse pärast, kutsun teid üles elama selle kutsumise vääriliselt, millega te olete kutsutud.
1. Peetruse 2:11-12 - Armsad, ma manitsen teid kui majalisi ja võõraid siin ilmas - hoiduge lihalikest himudest, mis sõdivad hinge vastu! Käituge hästi paganate keskel, et kuigi nad teist räägivad paha kui kurjategijaist, siiski, pannes tähele teie häid tegusid, annaksid nad Jumalale au aruandmise päeval.
Palved väljendavad enamasti autori muret. Pööra palvete sisule erilist tähelepanu, sest see viitab antud raamatu kesksele teemale.