Seitse käepärast abivahendit
Piibli tekstid pärinevad erinevatest ajajärkudest ja kultuuridest. Pühakirja paremaks mõistmiseks kasuta järgmisi abivahendeid:
1. Teised sama autori kirjutised Piiblis
Esiteks on mõne kindla autori, näiteks Johannese, lugemisel kasulik tutvuda ka tema teiste kirjutistega (Johannese evangeelium, Johannese kirjad 1 – 3, Johannese ilmutus). Pööra tähelepanu sellele, kuidas autor teatud sõnu kasutab. Näiteks Johannese evangeeliumis 1:1 räägib Johannes Sõnast (kreeka k Logos). Ta kasutab seda ainult temale omases tähenduses. Kui Paulus kasutab sõna logos, ei kasuta ta seda ilmtingimata samas mõistes nagu Johannes. Johannes räägib, kuidas Sõna sai lihaks {viide: Johannese 1:1-14} ehk Jeesusest. Seega, kui mõni lõik jääb segaseks, tuleks otsida sama autori teisi tekste ning vaadata, kuidas ta kasutab sama fraasi erinevas kontekstis.
2. Viited teistele raamatutele Piiblis
Mõnikord viitab autor mõnele teisele tekstile Piiblis. Näiteks Paulus võib tsiteerida lõike Jesajalt või Teisest Moosese raamatust, arvestades et lugeja teab, millest viidatud tekstid räägivad. Need lõigud tuleb hoolega läbi lugeda, et Paulusest paremini aru saada. {Pauluse kirjas roomlastele osutab Paulus sageli Jesajale ja Kiri heebrealastele tugineb paljus Kolmandale Moosese raamatule.}
3. Teised vanad allikad
Piiblis viidatakse mõnikord kaudselt tekstidele, mida pühakirjas ei sisaldu, aga mis on kirjutatud samal ajaperioodil. Kuigi need ei pruugi olla võtmetähtsusega, aitavad need aru saada laiemast kultuuritaustast. Josephuse Juudi sõjad, Philoni kirjutised, neli Makabeide raamatut ja teised samast ajastust pärit kirjutised aitavad ka piibliteksti kokkuvõttes paremini mõista.
4. Teised piiblitõlked
Eesti keeles levinumad piiblitõlked on Eesti Piibliseltsi (EPS) 1997.a. tõlge ja 1968.a. tõlge. Nendele kahele eelnev terviklik tõlge ongi juba 1739. a. oma, ehk esimene eestikeelne Piibel, mis ilmus põhjaeesti keelsena ja ühtlasi kinnistas see põhjaeesti keele meie kirjakeelena.
Soovitav on Piibli lugemist alustada võimalikult värskest tõlkest, sest me ei mõista 200 aastat tagasi räägitud eesti keelt nii hästi, kui tänapäeval räägitavat. Kui sul on olemas esivanemate vana Piibel, siis kindlasti on huvitav ja kasulik võrdluseks sedagi vaadata, kuid ainult vana Piiblit lugedes võib nii mõnigi oluline mõte tabamata jääda.
Õieti on ka värskeimad nö „ametlikud” eestikeelsed tõlked meie tänapäevasest keelekasutusest juba maha jäänud. Seetõttu on kasulik võrdluseks vaadata ka teistes keeltes välja antud Piibleid. Ingliskeelsetest on levinuimad värsked tõlked NIV (New International Version) ja NKJV (New King James Version) ja NLT (New Living Translation). Soomekeelne Piibel on küllaltki värske.
Lisaks on 2022. a. Biblica poolt välja antud tänapäevases keelekasutuses Uus Testament, mis on värskeim ja üks paremini mõistetav eestikeelne piiblitekst.
5. Teatmeteosed
Piibli sõnaraamatutest ja entsüklopeediatest on palju abi, kui mõni kirjakoht ebaselgeks jääb. Ühtlasi on Piibli käsiraamatud head teabeallikad, sest annavad igast Piibli raamatust ülevaate ning toovad välja, kes on autor, kellele raamat kirjutati ja millal, millistes oludes jne. Kindlasti on abi ka Mike Armouri raamatust Esmatutvus Piibliga, mis on olemas eesti keeles.
Viited:
https://www.logos.ee/toode/suur-piiblileksikon/
https://pkk.piibliseletus.ee
6. Piiblikoolid
Eestis on mitmeid nö „piiblikoole”. Vast on oluline selgitada, et tegemist ei ole mitte asutustega, nagu põhikool või keskkool, vaid mõnes koguduses või mõne koguduse poolt tehtud pigem nagu kursusega, kus käiakse läbi vajalik, et pärast oskaks iseseisvalt Piiblit lugeda.
Tavaliselt kestab „piiblikool” pool aastat või ühe aasta, saadakse kokku ühe korra nädalas.
On soovitav mõnes piiblikoolis käia, sest oluliselt lihtsam on, kui keegi räägib vajalikud asjad juurde, mitte ei pea ise välja tuhnima, et kust üldse saada vajalikud allikad, mis Piibli mõistmiseks vajalikku infot kannavad.
7. Arutelud
Võiks olla tore mõnda piiblilugu uurida koos sõpradega või lugeda alguses omaette ja arutada loetut hiljem koos. Meil kõigil on erinev vaatenurk, mis rikastab ühist nägemust. Proovi olla avatud uuele, mida kuuled!