Kuues päev - julgustus palveks

„Seepärast ütlen ma teile: paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse.”
— Jeesus

Tung palvetada on universaalne. Just praegugi palvetavad lugematud inimesed kõikjal maailmas, lugematutes paikades. Millal iganes sa tunned vajadust tõsta oma hääl või suunata mõtted taeva poole, sa ei ole ainus! Ehk oled tähele pannud, et kui inimesed on meeleheitlikus olukorras või äsja midagi ränka pealt näinud, siis nad hüüatavad: „Jumal küll!” Midagi sellist ütlevad isegi need, kes end ise ateistideks nimetavad!

Enesest kaugemale sirutumine

Palvetamine on inimese instinktiivne reaktsioon. See ei ole tingitud kultuurist ega traditsioonist ega ole ainuomane ühelegi konkreetsele ühiskonnale. Siiras palve paneb meid sirutuma enesest kaugemale, väljapoole inimlikku sfääri ja oma loomulikke võimeid. Palve taotleb üleloomulikku sekkumist. Palvet võib esile kutsuda murtud süda või haavatud vaim või lihtsalt arusaamine, et sa isiklikult ei suuda täita mingit vajadust või vastata mingile väljakutsele.

Palve võib võtta ka südamest tuleva tänulikkuse kuju. Nagu inimene, kes ülendava tänutunde hetkel pea kuklasse ajab ja hüüatab: „Tänu Jumalale!” või: „Tänu taevale!” Ehk oled ka ise samamoodi teinud.

Tõeline palve on midagi hämmastavat ja salapärast. See avab ukse teise dimensiooni. Üks autor nimetab kristlaste palvet inimvaimust väljapigistatud karjeks, mis toob meid Pühaduse lähedusse. Jumal on kinkinud meile võimaluse tulla palve kaudu tema juurde ja nõnda talle lähenedes me kohtume temaga, kes teeb kõik võimalikuks.

Meie palvetame, tema kuuleb. Meie küsime, tema vastab.

Tasub tähele panna, et kui Uues Testamendis on juttu Jumala poole suunatud palvetest, siis rõhutatakse seal korduvalt tõsiasja, et neid palveid kuuldakse. Paljudes kirjakohtades räägitakse palvest lootuse, usalduse ja julgustuse keeles. Palvejuhised ei kubise meetoditest või mudelitest. Eeskätt julgustatakse neis palvetama. Ja miks me ei peaks olema julgustatud, teades, et Jumal kuuleb ja vastab? Mis mõtet oleks palvetada, kui keegi ei võtaks vastu meie abipalveid, meie patutunnistusi ning meie rõõmsaid tänusõnu? Mis oleks sellest kasu, kui see, kelle poole me palvetame, ei suudaks vastata? Miks Jeesus kutsuks ja õhutaks inimesi palvetama, kui Jumal ei oleks võimeline kuulma ja vastama?

Jumal ei ole abstraktne idee, vaid ta on elusolend. Tema – see, kelle sõna lõi universumi – tahab hea meelega osaleda meie elus, astuda meie olukordadesse ning varustada meid sellega, mida me kõige rohkem vajame, aga mida me vaatamata oma kõige suurematele pingutustele ei suuda saada. Meie vajadus Jumala järele paneb ta kaastundlikult tegutsema. Tema südant täidab armastus meie vastu ning see tõde on Jeesuse palvealase õpetuse keskmes. Eeskätt õpetab ta meid olema kannatlikud: „Paluge, ja teile antakse; otsige, ja te leiate; koputage, ja teile avatakse.”

Mitte suunatav jõud, vaid heameelne varustaja

Jeesus ei ütle, et Jumal oleks jõud, keda meie saame suunata, vaid et ta tahab meid hea meelega varustada. Me ei saa teda sundida ega temaga manipuleerida, aga me saame hüüda tema poole ja peamegi seda tegema. Evangeeliumi selge sõnum, mis on Jeesuse sõnades nii sisutihedalt esitatud, on see, et Jumal on reaalne ning vastab sellele, kes usus tema poole palvetab. Niipea kui me usus Jumala poole pöördume, hakkab meie elus toimuma midagi head. Jumal hakkab vastama.
Sisuliselt ütleb Jeesus:
"Ära anna alla!"
"Ära kõhkle küsimast!"
"Sinu palveid Isa poole võetakse kuulda!"
"Küsi julgesti!"
"Olgu sul usku Jumalasse ükskõik mis olukorras!"

Palve peab tõusma koos vankumatu lootusega meie südamest meie huultele. Ja lootus on vankumatu vaid siis, kui see toetub kindlustundele, et Jumal elab, et ta kuuleb meie palveid ning et tema headus, kaastunne, armastus ja halastus on muutumatud. See on üks esimesi palvealaseid õppetunde, mille Jeesus annab. Ta teeb kristalselt selgeks selle, mis on palve juures jääv suurus. Olukorrad on erinevad, meeleolud käivad üles ja alla, vajadused ja soovid muutuvad pidevalt. Aga üks, mis kunagi ei muutu, on Jumala headus.

Jumal on hea

Kord, kui Jeesus palve teemal õpetas, ütles ta: „Teie, isad, kui te lapsed teilt kala küsivad, kas te annate neile selle asemel mao?” Me vaatame Jeesuse küsimust ja arvame, et selline mõtegi on naeruväärne. Milline isa käituks niimoodi? Vaid selline, kes on jõhker, julm ja kuri. Ja just seda Jeesus tahabki öelda. Ta jätkas: „Niisiis, kui teie, patused inimesed, oskate anda häid ande oma lastele, siis kui palju enam annab teie taevane Isa Püha Vaimu neile, kes tema käest paluvad.”

See on küll ilmselge: Jumal on hea ning tahab anda häid ande neile, kes usus tema juurde tulevad. Üldiselt on ju ikka nii, et kui me kelleltki midagi palume, siis me ootame, et meid võetaks kuulda. Jeesus kinnitab meile, et taevase Isa puhul võime olla selles kindlad. See on nii tähtis, sest just kindlus, et meid võetakse kuulda, hoiab palve elujõulisena. Hakka vaid kahtlema ning palve hakkab koos lootusega surema. Ja kui hakkame kahtlema Jumalas, hakkame piirama tema osalemist oma elus.

Kõike eelnevat arvesse võttes ei saa me teha midagi paremat kui anda tuld! Palu! Otsi Jumalat! Koputa taeva uksele! Usu, et Jumal kuuleb sind ning et kuidagiviisi ta ka vastab sinu palvele. Võta Jeesuse julgustust tõsiselt ning ära kunagi lakka küsimast ja usaldamast.

Palve – ühtaegu spontaanne ja kavakindel

Oma elus kogeme lugematuid hetki, mil palve on niisama spontaanne ja loomulik nagu hingamine. Lase neil palvetel oma siiruses voolata, sest Jumalat pole kunagi võimalik halval ajal tabada. Tema on alati olemas, ta ootab ja kuulab alati, kui sa tema poole pöördud.

Kasvades oma ususuhtes Jeesuse Kristusega, õpid sa rohkem ka palve kohta. Seejuures hakkad sa mõistma konkreetselt palvetamisele pühendatud aegade väärtust. Mõtle neist kui kokkusaamistest Jumalaga – segamatutest võimalustest valada oma süda tema ette välja. Need on ajad, mil väljendada oma kõige sügavamaid vajadusi ja soove, tunnistada talle, kus oled eksinud, paluda Jumalal kanda sinu eest hoolt, tänada teda tema piiritute õnnistuste eest. Nende kokkusaamiste kasutegur on suur. Sa saad julgustust, juhatust, abi, tervist, tarkust ja veel muudki.

Hea kommunikatsioon on iga tugeva suhte alus. See kehtib nii sõpruse kui ka abielu puhul ja kahtlemata käib see ka Jumalasuhte kohta. Palve on kahesuunaline kommunikatsioonikanal ning selle aktiivsena hoidmiseks tuleks üht-teist silmas pidada. Kõige olulisemad on üksindus, vaikus, muudest tegevustest vaba aeg ning Pühakirja sõnad.

Segajatest hoidumine

Jeesus ütles: „Kui sa palvetad, mine oma tuppa, sulge uks ja palveta oma Isa poole, kes on nähtamatu. Siis annab Isa, kes näeb ka seda, mis on salajas, sulle tasu.” Jeesuse kirjeldatud suletud uksega tuba on näide, mitte nõue. Oluline on leida koht, kus sind kergesti ei segata, häirita ega katkestata. Jeesuse kohta käivatest piiblilugudest loeme sageli sellest, kuidas Jeesus tõmbus palvetamiseks kas hilisõhtul või varahommikul eraldatud paikadesse. Oluline ei ole mitte koht ise, vaid see, et kõik, mis keskendunud, kavakindlat palvetamist segaks, oleks võimalikult vähetõenäoline.

Millal iganes sul on kokkusaamine Jumalaga, võta sellele kaasa oma mured, hirmud, unistused ja soovid. Ja ära unusta maha oma Piiblit. Piibel on Jumala eluraamat, mis on täis tõotusi, juhatust ja julgustust, mida sa vajad selleks, et usus kasvada. Palveaegu rikastab alati Jumala sõna lugemine ja tema tõdede üle mõtisklemine. Pühakirja sõnad on nagu Jumala Vaimu hääl, mis kõneleb meiega, täis uuendavat ja värskendavat jõudu.

Palveks pühendatud ajaga seoses võib rääkida kaht liiki vaikusest. Üks on väline vaikus, müra ja segajate puudumine. Teine on sisemine südame vaikus, mida iseloomustab alandikkus ja rusutud vaim. See on enamat kui mitterääkimine – täielik usaldus, usus Jumala poole pöördumine ja omaenda sõltumatusest loobumine.

Palveaja planeerimine

Ainult palveks pühendatud aegu on tegelikult mõistlik ette planeerida. Aeg ja ka koht võivad olla päevast päeva erinevad. Oluline on tegutseda. Mida rohkem sa palvetad, seda kindlamaks saab palvetamisharjumus sinu elus. Kuluta nii palju aega, kui vaja, et saaksid tõepoolest Jumalaga suhelda, rääkida talle kõik, mis on su südamel, ning kuulda tema häält tema igavese sõna kaudu. Vaigista oma süda, mõtted ja tunded. Lase sõnadel, mida sa Piiblist loed, tungida oma ellu. Ja kui sa räägid Jumalaga, mõtle temast kui oma armastavast Isast, kes kuulab oma armastatud, kallist last. Ära arva, et pead keerukaid lauseid moodustama, Jumal kuulab eelkõige seda, kes palvetab siiralt.

Võta tõsiselt Jeesuse julgustust: palu, otsi, koputa! Kui sa palud, siis ta vastab. Kui sa otsid, siis sa leiad. Kui sa koputad, avatakse sulle õnnistuste uks.

Koht, kust alustada

Võta nüüd hetk aega selleks, et rääkida Jeesusega. Räägi talle võimalikult lihtsalt ja ausalt, mis on su südamel või mis rõhub su meelt. Kui nimekirja tegemisest on abi, võta sellekski aega. Seejärel palu temalt abi. Usu, et ta vastab omal ajal ja omal viisil. Päeva jätkudes hoia kinni Jeesuse tõotusest: Jumal-Isa on hea ning tahab anda häid asju neile, kes usus tema poole pöörduvad.