Viies päev - igavene elu

Jeesus ütles talle: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes iganes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab minus ja usub minusse, ei sure eales jäädavalt.
Kas sa usud seda …?”
—Jeesus

Kujuta ette, et sa sured päriselt ja ärkad hiljem taas ellu. Just seda tähendab ülestõusmine. Ülestõusmine on paljutõotav sõna, see räägib uue alguse rõõmust ning kindlast lootusest. Mis võiks olla veel imelisem? Lõppude lõpuks pole ju mingi saladus, et me tahame elada – jätkuvalt tunda, avastada, uurida ja kogeda elu täiust. Ja teha seda taas ka pärast surma? Mis võiks olla toredam?

Mõte igavesest noorusest on sajandite jooksul kütkestanud poeete, kirjanikke ja muusikuid. Kindlasti oled kuulnud legendaarsest nooruse allikast, mis pidi andma nooruslikkuse tagasi igaühele, kes sellest joob. Selline muinasjutuline allikas esineb kõigi kultuuride legendides ja kirjanduses. Muidugi ei leidu sellist allikat kusagil, aga küll võitlevad inimesed selle nimel, et püsida noorena ja elada kaua. Õieti on see võitlus tänapäeval ägedam kui iial varem. Terved rahvusvahelised ettevõtted, tohutud reklaamikampaaniad ning lõputud ajakirjakaaned on pühendatud vananemisevastasele sõjale. Samas on see lahing meie kõigi jaoks juba ette kaotatud.

Nagu Piiblis öeldakse, meie päevad on loetud ning varem või hiljem saab nende arv täis. Siis ei ole enam abi noorendavast spaahooldusest ega vitamiinide superannusest.

Elujanu

Jeesus mõistis elujanu. Ta koges kõiki inimlikke tundeid, igat inimlikku igatsust. Ning teades, et see maine, füüsiline elu igal inimesel lõpeb, andis Jeesus erakordse tõotuse. Kõigile, kes panid oma lootuse tema peale, kindlustas ta lõputa elu, mis ületab selle elu piirid. Ta ütles: „Mina olen ülestõusmine ja elu.” Need sõnad ütles ta murtud südamega naisele Martale, kelle vend oli äsja surnud. Jeesus oli Marta, tema õe Maarja ja nende venna Laatsaruse lähedane sõber.

Laatsarus jäi väga haigeks ning Jeesusele saadeti sõna, et talle sõbra seisundist teada anda. Jeesus aga soovis näidata kõige suurema ime kaudu Jumala au ja ootas veel kaks päeva, enne kui läks Laatsaruse juurde. Selleks ajaks, kui Jeesus oma sõprade kodukülasse Betaaniasse jõudis, oli Laatsarus juba surnud. Ta oli juba neli päeva hauas olnud. „Isand, kui sina oleksid olnud siin, siis ei oleks mu vend surnud,” pahvatas Marta kaeblikult Jeesusele oma mõtte välja. Jeesus vastas: „Sinu vend ärkab uuesti ellu.” „Ma tean, et ta ärkab üles viimsepäeva ülestõusmises,” vastas Marta. Seepeale tõi Jeesus kuuldavale hämmastavad sõnad: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks.” Pärast seda imelist väidet esitas Jeesus küsimuse: „Kas sa usud seda?”

Vägi surma üle

Meiegi peame vastama Jeesuse küsimusele. Meiegi peame kas vastu võtma või tagasi lükkama selle, mis Jeesus enda kohta ütles. Vahepealset võimalust ei ole. Selle tõe uskumine on kristluses kesksel kohal, sest tegemist on evangeeliumi põhisisuga – sõnumiga Jeesuse elust, surmast, matmisest ja ülestõusmisest.

Pärast lühikest vestlust Martaga kohtus Jeesus tema õe Maarjaga. Ka Maarja ütles samamoodi pisarsilmil: „Isand, kui sina oleksid olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud.” Jeesus tundis oma leinavatele sõpradele südamest kaasa. Ta läks Laatsaruse haua juurde ning andis hauavalvuritele korralduse: „Tõstke kivi ära!” Marta hakkas protestima, väites, et surnu juba lehkab, sest ta on neli päeva hauas olnud. Siis pidi Jeesus talle meelde tuletama: „Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usuksid, näeksid sa Jumala kirkust?” Kivi veeretati haua eest ära, rahvas vaatas ja ootas. Taeva poole vaadates palus Jeesus oma Isa ja hüüdis siis valju häälega: „Laatsarus, tule välja!” Laatsarus astus hauast välja nagu kõndiv muumia, ikka veel pealaest jalataldadeni surilinadesse mähitud. Ta elas!

See erakordne ime kinnitas, et Jeesus on Messias, kauaoodatud Jumala Poeg. Evangeeliumides ütleb Jeesus mitmel pool, et kõik, mis kuulub Isale, on antud Pojale. Tema esimese sajandi juutidest kuulajad mõistsid, mida see tähendas. Jeesusel nagu tema Isalgi oli meelevald elu ja surma üle. Nüüd olid neil selle kohta selged tõendid olemas.

Imed, mida Jeesus tegi, ei olnud võlutrikid ega sellised imed, mida tegid nõiad. Neis polnud mingit manipuleerimist ega silmapetet. Jeesuse üleloomulikud teod olid täiesti teist laadi. Neis täitusid iidsed prohvetikuulutused Messiast, ennustused imedest, mis osutavad Jumala väele taastada kogu loodu algne ilu ja kord, taastada inimese kogu Jumalanäolisus täiel määral ning hävitada alatiseks surm. Laatsaruse hämmastavas ülestõusmises kohtume silmast silma Jeesuse ülima meelevalla ja surnute elluäratamise väe avaldusega.

Ülestõusmise tõotus

Ülestõusmise tõotust korratakse Uues Testamendis mitmel korral. Jeesus tagab, et aegade lõpul ta äratab surnud üles. Need, kes on võtnud siin, maises elus vastu tema päästepakkumise, astuvad igavesse vaimsesse ellu. Ta teatas kategooriliselt: „Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud. Aga tema tahtmine, kes minu on saatnud, on see, et ma ei kaotaks midagi sellest, mis mulle on antud, vaid et ma ärataksin nad üles viimsel päeval. See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta üles.”

Milline erakordne tõotus! Milline suur lootus!

Selle tõotusega kaasneb aga ka kainestav hoiatus. Niisama kindlasti nagu uskumine viib lootusesse, toob uskmatus kaasa katastroofi. Oma elus me teeme lugematuid valikuid. Mõned neist on ebaolulised ja nende tulemus pole õige ega vale. Nad sõltuvad vaid isiklikust eelistusest. Kas ma söön õuna või apelsini? See pole oluline. Muudel otsustel aga on kaugeleulatuvamad tagajärjed. Kas ma abiellun või jään vallaliseks? Mõned valikud määravad lausa kindlaks meie elukäigu. Ning kõige määravam on see, kuidas inimene otsustab vastata Jeesuse kutsele temasse uskuda, võtta ta vastu ja järgida teda.

Piibel ütleb selgesti, et Jeesuse tagasilükkamine ei mõjuta üksnes inimese maist elu; see määrab kindlaks sinu lõpliku saatuse. Jeesus hoiatas: „Ärge pange seda imeks; sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält ning tulevad välja: need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga need, kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks.”

Palun ära solvu ega kahanda nende sõnade kaalukust! Jeesus on teinud kõik, mida on vaja selleks, et eranditult iga inimese elu võiks saada muudetud kohe praegu ja et ta võiks saada oma maiste päevade lõpul igavese elu.

Ülestõusmiselu siin ja praegu

Salapärasel kombel on Jeesuses nii ülestõusmine kui ka elu ning nad on midagi palju enamat kui aegade lõppu seatud sündmused. Tegemist on eluandva tõelisusega, mida võib leida vaid tema isikus. Kui Jeesus ütleb: „Mina olen ülestõusmine ja elu”, annab ta põhimõtteliselt meile teada, et temaga lepinguvahekorras elamine tähendab ülestõusmise väes ja tõelisuses elamist.

Kui me usus tema poole pöördume, valab Jeesus oma elu üleloomulikult meie vaimusse. Ta annab meile uue elu, millega kaasneb alaline kindlus, et meie elusaatus ei piirdu vaid selle maailmaga. Jeesuses leiame uue kvaliteediga elu, mis lööb meie sisimas särama. Üks kirjanik on nimetanud seda hinge elujõuks.

Sellele elule on iseloomulik Jumala vahetu ligiolu uskliku elus Püha Vaimu kaudu. Jumala Vaimu ligiolu kaudu meie elus annab Jeesus meile rahu, rõõmu, lootuse ning täieliku kogemuse Jumala suurest armastusest.

Elades Jeesuses – tema ülestõusmises ja elus –,avastame üha rohkem oma armastavat Jumalat. Ta on tugev, usaldusväärne, halastav, püsivalt armastav ja pidevalt andestav; ta on kannatlik ja lahke, võimas ja kaastundlik, armuline ja helde; ta kingib, tervendab, puhastab, vabastab ja kaitseb. Me kogeme Jumalat, kes suudab tuua meie ellu imesid ja õnnistusi, millega kaasnevad edasiminek ja areng, mis loovad võimalusi ning viivad meid edasi meie eesmärgi suunas.

Tõepoolest on see uus elu selline, mida me ei ole kunagi varem kogenud. Ülestõusnud Jeesuse elust saab meie elu. Temas saavad täidetud meie elu kõige sügavamad vajadused. Tema läbi me vabaneme surma lõplikkusest. Jeesus ütleb: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla, vaid on läinud surmast ellu.”

Selle erakordse ülestõusmiseluga Kristuses kaasneb Jumala antud jõud, mis aitab meil keelduda allumast patuste ihade ahvatlusele. Patu külgetõmbejõust vabaks saamine on tõepoolest üleminek surmast ellu. Ära kunagi unusta Jeesuse sõnu: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. Kas sa usud seda?”

Koht, kust alustada

Võta kohe praegu hetk aega selleks, et mõtelda Jeesuse sõnadele: „Mina olen ülestõusmine ja elu.” Seejärel palu, et ta juhiks sind igavese elu teerajale ning värskendaks sinu hinge sellesama elustava Vaimuga, mis äratas Kristuse surnuist ellu.